|
Post by Mick Rewance on Dec 5, 2009 19:45:00 GMT 2
Mick vaatas häiritult oma käe peal olevat hõbedat käekella ning siis enda ümber laiuvat parki. Kedagi polnud näha, olenemata sellest, et sellise ilmaga poleks mitte keegi viitsinud koolis passida. Poiss kortsutas kulmi ning läks siis lähima pingi juurde. Maha istunud, koukis ta taskust välja oma mp3e ning suskas aegamööda oma kõrvaklapid kõrva.
|
|
|
Post by Elysia M. Schwartz on Dec 5, 2009 20:33:35 GMT 2
Päikesepaisteline ilm oli Elysia välja meelitanud. Tüdruk oli otsustanud parki minna. Lihtsalt niisama, jalutama, ilma mingisuguse eesmärgita. Neidis kandis hallikas-siniseid teksaseid, lihtsat musta-valge triibulist topi ja suhteliselt õhukest halli sviitrit. Heledad juuksed olid lihtsalt üles hobusesabasse seotud. Ely kahetses et oli telefoni ühikasse jätnud. Ajataju oli kadunud. Märganud aga kaugemal kedagi pingil istumas, suundus tüdruk võõra poole. ''Heii, saaksid kella öelda?'' küsis ta poisilt, tolle kõrvale pingile istudes. Esimese hetkega polnud neidis kõrvaklappe märganud.
|
|
|
Post by Mick Rewance on Dec 5, 2009 20:49:49 GMT 2
Mick, kes ikkaveel aegajalt oma käekella ning seejärel ümbrust 'tsekkis', oli juba eemalt märganud tulemas mingit tüdrukut. Välimuse järgi ei saanud tema kohta just ühtegi halba sõna öelda - umbes tema enda vanune, ilusad juuksed ja puha.. võibolla natuke mustvalge ainult riietusstiililt. Kui too sama tüdruk aga otse tema poole oma sammud seadis, kergitas poiss veidi üllatunult kulmi. Ühe kõrvaklapi ära võtnud, naeratas ta sõbralikult tüdrukule, kes end kella küsimiseks tema kõrvale lausa istuma oli sättinud. Mitte, et see kuidagi Mickyle sobinud ei oleks. "Muidugi saan," vastas poiss lõbusalt muiates, nagu oleks see kas-küsimus olnud.
|
|
|
Post by Elysia M. Schwartz on Dec 5, 2009 23:03:58 GMT 2
Elysia muigas lõbustatult, kui poiss tema kõrval justkui meelega küsimusele lihtsalt kellaaja ütlemisega ei vastanud. ''Ja kas sa teeksid seda?'' päris neidis seejärel, vaevumärgatavalt vasakut kulmu kergitades, tumepruunide silmade pilk võõrale kinnitunud. Kellaaeg ei olnud tegelikult küll teab mis probleem, kuid alati on tore seda teada. Lihtsalt nii igaks juhuks.
|
|